Elektrilöök ehk elektrilöök on hädaolukord, kui inimene puutub otse kokku elektrivooluga. Seetõttu peavad elektrilöögi või elektrilöögi saanud inimesed viivitamatult andma esmaabi.
Mis põhjustab inimese elektrilöögi?
Madalpinge elektrivool (alla 500 volti) ei põhjusta üldjuhul tõsiseid vigastusi. Siiski võite kogeda suuremat ohtu, kui elektrivool on suurem kui 500 volti. Mõned elektrilöögi põhjused on järgmised:
- Pikselöögist.
- Elektriliste tööriistade, kaablite või muude elektroonikaseadmete vale remont.
- Kokkupuude kaablite, elektritööriistade või elektroonikaseadmetega.
- Töökeskkonnas kokkupuude tööriistadega.
- Metallist jõuallika puudutamine või hammustamine. Tavaliselt esineb see lastel.
Elektrilöögi mõju kehale võivad mõjutada mitmed tegurid. Alustades keha suurusest, elektrivooluga kokkupuutes oleva kehaosa ulatusest, elektrivoolu tugevusest ja kannatanu elektrilöögi ajast.
Elektrilöögi nähud ja sümptomid
Elektrilöögi nähud ja sümptomid on inimestel erinevad. Üldiselt hõlmavad mõned elektrilöögi sümptomid järgmist:
- Krambid
- Põletused
- Peavalu
- Tuimus või kipitus
- Teadvuse kaotus
- Probleemid kuulmise või nägemisega
- Ebaregulaarne südametegevus
Kui kannatanul on väline vigastus, saab ta nahale põletushaavu. Samal ajal, kui vigastus on keha sees, on oht elundite, luude, lihaste ja närvisüsteemi kahjustamiseks. Rasketel juhtudel võivad tekkida ka südame löögisageduse häired kuni südameseiskumiseni.
Esmaabimeetmed elektrilöögi ohvritele
Enne elektrilöögi saanud ohvri abistamist peaksite olema ettevaatlik, et mitte saada ka elektrilöögi. Enda kaitsmiseks elektrilöögi või elektrilöögi saanud inimese abistamisel järgige neid esmaabijuhiseid:
1. Lülitage sündmuskohal elekter välja
Enne elektrilöögi ohvri abistamist pöörake tähelepanu ümbritsevale olukorrale. Veenduge, et te poleks toiteallika läheduses. Võimalusel lülitage sündmuskohal kohe elekter välja. Võite otsida kaitsmekarpe või elektrikilpe, mis on kasulikud elektri väljalülitamiseks. Kui seda ei saa välja lülitada, liigutage või hoidke kannatanu vooluallikast eemal, kasutades selleks mitteelektrifitseeritud eset. Eemaldage toiteallikas, lükates seda luudaga, hoides kannatanut pingiga eemal, kattes ajalehtede hunniku, paksude raamatute, puidu või uksematiga. Ärge puudutage elektrivoolu märgade või metallesemetega. Kui toiteallikat ikka ei saa kustutada, hoidke end elektrivoolu eest kaitsmiseks endiselt elektrilöögi all kannatavast vähemalt kuuemeetrine vahemaa.
2. Pöörduge arsti poole
Kui keegi teie lähedastest saab elektrilöögi, helistage viivitamatult erakorralise meditsiini osakonda, et kutsuda kiirabi. Samuti võite viivitamatult pöörduda arsti poole lähimasse haiglasse või erakorralise meditsiini osakonda.
3. Ära liiguta kannatanut
Ärge liigutage elektrilöögi saanud kannatanut, välja arvatud juhul, kui ta on ohtlikus kohas või kui tal on oht uuesti elektrilöögi saada.
4. Uurige ohvri keha
Arstiabi saabumist oodates tehke muud esmaabi elektrilöögi korral, uurides hoolikalt kannatanu keha peast, kaelast kuni jalgadeni. Kui kannatanu tunneb valu kätes või jalgades, võib see viidata võimalikule elektrilöögist tingitud luumurrule. Kui tal on šoki tunnused (nõrkus, oksendamine, minestamine, kiire hingamine või väga kahvatu nägu), heitke pikali, pea kehast veidi madalamal ja jalad üles tõstetud. Seejärel katke ohvri keha teki või jopega. Lisaks kontrolli ka kannatanu hingamist ja pulssi. Kui kannatanu hingamine ja pulss näivad olevat nõrgad või aeglustuvad, rakendage tehnikat kohe
elustamist (CPR) või kunstlik hingamine. Parem on mitte jätta kannatanut üksi, oodates arstiabi saabumist.
5. Ravige põletushaavu
Kui kannatanul on põletushaava, eemaldage kõik riided või esemed, mis on naha külge kinni jäänud, et vältida põletuse levikut. Seejärel loputage põlenud piirkonda jooksva külma veega, kuni valu taandub. Järgmisena anna esmaabi põletuste korral, kattes haav sideme või marliga.
6. Harjuta kunstlikku hingamist
Vajadusel teha kannatanule kunstlikku hingamist ja kardiopulmonaalset elustamist. Seda tehnikat saab kasutada juhul, kui elektrilöögi all kannatanu ei hinga ja tema pulss on nõrk. Veenduge, et mõistate, kuidas teha CPR-tehnikaid, et vältida vigu, mis võivad tegelikult lõppeda surmaga.
Ettevaatusabinõud elektrilöögi või elektrilöögi vältimiseks
Toiteallikad võivad hooletul kasutamisel olla ohtlikud. Seetõttu tehke elektrilöögi vältimiseks järgmist.
- Hoidke toitejuhet lastele kättesaamatus kohas, eriti pistikupessa (pistikuga) ühendatud toitejuhet.
- Õpetage lastele elektriga kaasnevaid ohte.
- Kasutage turvaseadmeid kõigis oma kodu elektripistikutes.
- Vältige otsest kokkupuudet elektri- ja elektroonikaseadmetega märgade kätega või vahetult pärast suplemist.
- Vältige elektriohte töökeskkonnas. Elektriseadmete kasutamisel töötamise ajal järgige alati isiklikke ohutusjuhiseid.
[[seotud artiklid]] Elektrilöögi saanud inimestele tuleb esmaabi anda kohe. Põhjus on selles, et elektrilöögi ohvrid võivad saada vigastusi, põletusi, elundeid kahjustada ja lõppeda surmaga. Kui aga kannatanu seisund on raske või tõsine, peaksite õige ravi saamiseks viivitamatult pöörduma arsti poole.
