Kas olete kunagi kuulnud eeldatavast elueast? Kas teadsite, et Indoneesia oodatav eluiga on viimase 40 aasta jooksul jätkuvalt pikenenud? Oodatav eluiga on andmed, mis kirjeldavad elanikkonna surmavanust. Need andmed on kokkuvõte kõigis vanuserühmades, lastest eakateni, esineva vanuselise suremuse kohta. Põhineb Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel (
Maailma Tervise Organisatsioon või WHO), oli keskmine ülemaailmne eluiga 2016. aastal 72 aastat. See oodatav eluiga on aga igas riigis erinev, sealhulgas Indoneesias, mille oodatav eluiga on hinnanguliselt alla maailma keskmise. Seda mõjutavad paljud tegurid, alates sotsiaalmajanduslikust staatusest kuni psühholoogiliste seisunditeni.
Indoneesia oodatav eluiga kasvab jätkuvalt
Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on madalaima keskmise elueaga piirkond Aafrika mandril (61,2 aastaga), Euroopa mandril aga kõrgeim keskmine eluiga (77,5 aastat). Kuidas on siis lood Indoneesia elueaga? 2016. aastal märkis WHO, et Indoneesia keskmine eluiga oli 69 aastat (naistel 71 aastat ja meestel 67 aastat). Samal ajal kasvas Indoneesia keskstatistikaameti andmetel Indoneesia oodatav eluiga 2018. aastal 71,2 aastani, meestel 69,3 ja naistel 73,19 aastat. Jah, naistel on kalduvus elada kauem kui meestel. See põhineb ka WHO andmetel aastatel 2000–2016, kus meeste ja naiste oodatav eluiga on globaalselt suhteliselt konstantne, st naised elavad 4,3 aastat kauem kui mehed. BPSi 2018. aasta andmete kohaselt on Indoneesias kõrgeim oodatav eluiga DI Yogyakarta provintsis 74,84 aastaga (meestel 73,03 aastat ja naistel 76,65 aastat). Samal ajal on madalaima oodatava elueaga provints Lääne-Sulawesi 64,61 aastaga (meestel 62,76 aastat ja naistel 66,47 aastat). Hiljuti andis riiklik arenguplaneerimise agentuur (Bappenas) välja ka hinnangu Indoneesia oodatava eluea kohta 2025. aastal. Indoneesia rahvaarv ulatub 273,65 miljonini ja selle elanike eeldatav eluiga ulatub 72,7 aastani.
Mida tähendab Indoneesia pikenev eluiga?
Eeldatav eluiga on põhimõtteliselt mingi piirkonna seisundi üldine kirjeldus. Indoneesia kõrgem oodatav eluiga näitab rahvatervise seisundi paranemist, sealhulgas tervishoiuteenuste paremat juurdepääsu ja paremat kvaliteeti. See põhineb oodatava eluea arvutamisel, kasutades nii keskmist elusalt sündinud laste arvu kui ka loendusperioodil veel elavate laste keskmist arvu. Kui imikute suremus on kõrge, on oodatav eluiga piirkonnas madal ja vastupidi. [[Seotud artikkel]]
Oodatavat eluiga mõjutavad tegurid
Paljud asjad võivad määrata kõrge või madala eeldatava eluea, lähtudes teatud perioodil sündinud ja surnud imikute arvust. Mõned neist teguritest hõlmavad järgmist:
- Subjektiivne ootus: soov, mis inimesel on oma pikaealisuse järele.
- Demograafiline teave: koosneb soost, vanusest ja tervislikust seisundist. Kõnealune tervislik seisund näitab, kas ta on kunagi kokku puutunud mõne tõsise haigusega, nagu hüpertensioon, osteoartriit, tuberkuloos, astma, diabeet, vähk, depressioon, maksatsirroos või neerupuudulikkus.
- Sotsiaal-majanduslik: sealhulgas elamistingimused, tööhõive, sissetulek, haridustase, eluaseme tüüp (üüritud või oma maja) ja kindlustus.
- Elustiil: näiteks suitsetamine, alkoholi joomine või regulaarne treenimine või mitte.
- Psühhosotsiaalne: kirjeldab inimese vaimset seisundit, kas ta tunneb depressiooni, kui sageli ta on kvaliteetaeg, ja teised.
Ülaltoodud tegurid on omavahel seotud. Näiteks võivad depressioonile kalduvad inimesed olla tingitud piiratud juurdepääsust haridusele, tööle ja tervishoiuasutustele. See piirang võib muuta teid haavatavaks erinevate haiguste suhtes ja lõppkokkuvõttes lühendada eeldatavat eluiga piirkonnas. Mõnda tegurit on raske muuta, näiteks elukohta. Siiski saate siiski pikendada oma eluiga, järgides tervislikke eluviise, näiteks mitte suitsetades, piirates alkoholitarbimist ja treenides regulaarselt. Lisaks propageerib valitsus praegu puhast ja tervislikku eluviisi (PHBS), et inimesed oleksid rohkem keskendunud tervislike eluviiside programmide elluviimisele, mis aitaksid pikendada oodatavat eluiga.
