Kas olete hiljuti une ajal ootamatult ärganud, sest tundsite, et unistate kaljult alla kukkumisest? Selgub, et pärast vasakule ja paremale vaatamist oli see tõesti vaid unenägu ja sa ei kukkunud tegelikult voodist välja. See nähtus on tegelikult meditsiiniline seisund, mida tuntakse kui
hüpniline jõmm või müokloonus.
hüplik jõmpsikas ehk müokloonus on seisund, kus keha lihased tõmbuvad lühikese aja jooksul ootamatult tugevalt kokku. Niisiis, miks võib une ajal tunda kukkumist?
Põhjus, miks tahaks magades üllatunult ärgata, sest unenägu tundub nagu kukuks
Peaaegu enam kui 50% täiskasvanutest kogevad
hüpniline jõmm mille tõttu nad armastavad magades ehmunult ärgata. Peamine põhjus, miks lihased keset und ootamatult kokku tõmbuvad, pole kindlalt teada. See seisund ei pruugi aga viidata tõsisele terviseprobleemile. Inimene, kes on füüsiliselt terve, võib sageli öösel ehmunult ärgata. Üldiselt on hüpnilised tõmblused või müokloonus normaalsed keha refleksid. Teine müokloonuse näide on luksumine. Siin on mõned asjad, mis võivad inimese une ajal sageli ehmatada, sest unenäod kukuvad justkui alla:
1. Olles ärevuses või stressis
Une ajal peaks teie aju "välja lülituma". See tähendab, et aju ei tööta mõtlemiseks, vaid täidab ainult elutähtsaid funktsioone, nagu hingamissagedus, vereringe, südame löögisagedus ja muud organsüsteemid. Stressi ja ärevuse üle igapäevaelus võib aga alateadvus edasi mõelda, kuni need une ajal endasse kantakse. See hoiab teie aju ärkvel ja aktiivsena mõtlema. Aju, mis magamise ajal veel aktiivselt töötab, jätkab häiresignaalide andmist liigsete stressihormoonide vabanemise tõttu. See hoiatussignaal paneb seejärel keha lihased ootamatult kokku tõmbuma, äratades teid üles. [[Seotud artikkel]]
2. Enamik stimulantide tarbimist
Stimulantide liigne tarbimine kogu päeva jooksul või isegi liiga lähedal magamaminekule võib sind ehmatada, sest unenäod langevad une ajal. Stimulandid on ained, mis võivad tõsta erksust ja energiat. Kõige sagedamini tarbitav stimulant on kofeiin, mida leidub tees, kohvis, šokolaadis ja energiajookides. Sigarettides sisalduv nikotiin toimib ka stimulandina. Stimulandid pärsivad keha võimet uinuda ja muudavad keha värskemaks. Põhjus on selles, et stimulantides sisalduvad kemikaalid hoiavad aju aktiivses töös ega lähe sügavamasse unefaasi. Seega pole võimatu, et ärkate magades sageli üllatunult, kui teile meeldib liiga hilja õhtul kohvi või energiajooke juua.
3. Treeni liiga lähedal magamaminekuajale
Regulaarne treenimine on tervisele ja vormisolekule kasulik. Treening võib aidata teil ka hästi magada. Siiski peate ikkagi kaaluma, millal seda teha. Liiga raske ja magamaminekule liiga lähedal treenimine võib põhjustada unenäost ehmatusega ärgata, sest tundub, et kukute. Teie keha lihased vajavad pärast "sunnitud" pingutamist taas lõõgastumiseks aega. Aju vajab aega ka magamaminekuks valmistumiseks. Kui mõlemad on veel öö läbi aktiivsed, ei ole võimatu, et aju annab äkitselt lihaseid kokku tõmbuda.
4. Harjumus hiljaks jääda või unepuudus
Arvatakse, et ka unepuudus ja kehvad uneharjumused panevad sind magama minnes ehmunult üles ärkama.
Hüpniline jõmm Korduvad episoodid võivad põhjustada kroonilist unetust. Unepuudus võib põhjustada ka muid unehäireid, nagu uneskõndimise häired, unetus ja hüpersomnia.
Kas on vaja arsti poole pöörduda?
Kui magate sageli, ei pea te muretsema. Šokitud magades või
hüpniline jõmm on keha loomulik nähtus. See seisund ei ole kehas esineva haiguse tunnus ega põhjusta tüsistusi. Kui see aga tekitab ärevust ja mõjutab uneharjumusi, peaksite konsulteerima arstiga. Üldiselt palutakse teil pidada unepäevikut kaks nädalat. Selle päeviku eesmärk on võimaldada arstidel hinnata teie unemustreid ja ka seda, mitu korda olete magamise ajal ehmunud. Kui teil on probleeme või miski häirib teid, pidage nõu oma arstiga. See võib aidata teie arstil leida teie unehäire algpõhjuse. Samuti rääkige oma arstile, kui te võtate regulaarselt ravimeid. Enamikul juhtudel ei ole haigusseisundi diagnoosimiseks vaja spetsiaalseid teste
hüpnilised tõmblused. Kuid rasketel juhtudel võib arst soovitada teil teha polüsomnograafia. See test tuvastab ajulaineid, südame löögisagedust ja hingamist, mis tekivad une ajal.
