Kas olete kunagi käinud kliinikus või haiglas ja saanud siis ravimit, mida te tegelikult võtma ei pea? Kui üldse, võib selle tegevuse liigitada irratsionaalseks uimastitarbimiseks. Lühidalt öeldes võib irratsionaalset uimastitarbimist määratleda kui sobimatut uimastitarbimist. See võib olla kahjulik paljudele osapooltele, eriti patsientidele. Seetõttu on väga oluline pöörata tähelepanu ravimite võimalikult heale ja tõhusale kasutamisele. Seda sammu nimetatakse ratsionaalseks uimastitarbimiseks.
Ratsionaalse uimastitarbimise kriteeriumid
WHO hinnangul võib ravimite kasutamist pidada ratsionaalseks, kui patsient saab õiget ravimit, õiges annuses ja taskukohase hinnaga. Vaatame mõningaid allpool toodud kriteeriume.
Õige diagnoos ja ravimite valik
Haiguse vale diagnoos võib viia ka vale ravimi valiku ja manustamiseni. Näiteks peavad arstid kindlaks tegema, kas infektsiooni põhjustab viirus või bakter. Nende kahe infektsiooni ravi on erinev. Bakteriaalse infektsiooni sümptomitega patsientidele võib olla vaja anda antibiootikume. Kuigi viirusnakkustega inimesed peavad tavaliselt lihtsalt puhkama. Lisaks tuleb väljakirjutatud ravimite valikul arvestada ka hinda, mitte anda kõrge hinnaga ravimeid keskmise ja madalama majandustasemega patsientidele.
Ratsionaalse uimastitarbimise järgmine samm on õige annuse määramine. Annustamine on ravimi kogus, manustamisviis ja kasutamise kestus. See on oluline ravimite tõhusaks ja tõhusaks kasutamiseks. Näiteks antatsiidseid ravimeid tuleb enne allaneelamist närida ja antibiootikume ei tohi võtta koos piimaga, sest nende efektiivsus väheneb. Samuti võib varieeruda uimastitarbimise sagedus. On ravimeid, mida tuleb võtta 2–3 korda päevas, ja mõningaid teisi ravimeid, mida tuleb optimaalse kasu saamiseks isegi iga päev samal ajal võtta.
Ravimi manustamisel peab arst pidama vajalikku järelkontrolli kui ühte ratsionaalse uimastitarbimise tingimust. Näiteks ravi, kui patsient ei parane või tal tekivad kõrvalnähud. Sest iga inimese reaktsioon ravimitele ei ole tavaliselt ühesugune.
Ravimite õige kohaletoimetamine
Arstide kirjutatud retseptid tuleb patsiendil tavaliselt väljaostmiseks apteeki viia. See protsess peab toimuma korralikult. Apteegiosakond peab täpselt mõistma arsti juhiseid ja suutma anda patsientidele enne ravimite väljastamist õiget teavet.
Patsiendid peavad järgima kõiki reegleid
Patsiendid peavad järgima nii arstide kui ka apteegi nõuandeid ja juhiseid. Sellega saab toimuda ratsionaalne uimastitarbimine. Need juhised sisaldavad tavaliselt kasutatavate ravimite tüüpi, kogust ja annust. Samuti on ravimi võtmisel vaja eritingimusi. Näiteks ravimite võtmine enne või pärast söömist. Patsiendid peaksid pöörduma arsti poole ka siis, kui nende seisund ei parane ega tunne ravimi kõrvalmõjusid. Ärge viige enesediagnostikat läbi ilma arstiga nõu pidamata.
Näited ebaratsionaalsest uimastitarbimisest
Narkootikumide ebaratsionaalset kasutamist esineb endiselt paljudes tervishoiuasutustes, isegi meie kodudes. Mõned näited sobimatu uimastitarbimise juhtudest on järgmised:
Liigne ravimite manustamine (polüfarmatseutiline)
Selle juhtumi näiteks on ülemiste hingamisteede infektsiooniga patsient, kes saab antibiootikumide, köharavimite, valuvaigistite ja multivitamiinide retsepti. Mõnel juhul ei pruugi see samm vajalik olla. Patsiendile võidakse anda piisavalt ravimeid, et ravida põhiprobleemi, mitte kõiki tal esinevaid sümptomeid. Polüfarmaatsust saab mõõta ka ravimite arvu järgi ühe retsepti kohta. WHO soovitab, et keskmine patsient vajab ainult 2-3 tüüpi ravimeid.
Tarbetute ravimite manustamine
Näiteks antakse kerge hingamisteede infektsiooniga lapsele antibiootikume, kuigi neid ravimeid pole vaja. Sel juhul on võimalik ise ravida piisava puhkusega. See juhtum on ka näide antibiootikumide liigsest kasutamisest, mis võib põhjustada antibiootikumiresistentsust.
Selle juhtumi näiteks on ägeda kõhulahtisusega laps, kes saab antimikroobseid või kõhulahtisusevastaseid ravimeid. See samm pole vale, kuid parem oleks, kui lapsel soovitataks enne ORS-i juua. [[Seotud artikkel]]
Ebaefektiivne ravimi manustamine
Narkootikume, mis on tegelikult ebaefektiivsed, antakse mõnikord patsientidele nn tavapärastelt või seetõttu, et patsient arvab, et rohkem ravimeid on parem. Näiteks anda liiga palju või mittevajalikke multivitamiine.
Ohtlike ravimite manustamine
Ebaturvaline tähendab siinkohal, et ravimi kõrvalmõjud kaaluvad üles kasu. Näiteks anaboolsete steroidide kasutamine laste või sportlaste kasvu või isu suurendamiseks.
Ravimite ebaõige kasutamine
Näiteks antibiootikumide andmine ebasobivas koguses ja antibiootikumide kasutamine mitte vastavalt arsti soovitustele. Seda seetõttu, et paljud patsiendid lõpetavad antibiootikumide võtmise, kui nad tunnevad end paremini. Kuigi seda ravimit tuleb tarbida vastavalt arsti juhistele. Väga oluline on ravimite ratsionaalne kasutamine. See samm tagab, et ravimit saab kasutada parimal ja tõhusamal viisil, põhjustamata tarbetuid seisundeid või kõrvaltoimeid. Ravimite ratsionaalse kasutamise juhised on soovitatavad kõikidele asjaosalistele. Alustades arstidest, tervishoiuasutustest, apteekritest ja lõpetades patsientidega.
