Sünoviaalvedeliku analüüs, tuntud ka kui liigeseanalüüs, on meetod, mis aitab arstidel liigesepõletiku põhjust täpsemalt diagnoosida. Sünoviaalvedelik on loomulikult igas liigeses, kuna selle ülesanne on määrida, et see oleks paindlikum. Põletik tekib sageli vanusega. Liigeseprobleemide varajased sümptomid hõlmavad üldiselt piiratud liikumist, valu ja jäikust. Tavaliste liigeseprobleemide korral, näiteks:
artriit, Sünoviaalvedeliku kohas tekib põletik.
Sünoviaalvedeliku analüüsi protsess
Arst teeb sünoviaalvedeliku analüüsi, kui liigestes on põletik ja valu. Lisaks võivad arstid kasutada sama meetodit ka siis, kui liigestesse koguneb ilma kindla põhjuseta vedelikku. Pidage meeles, et seda meetodit kasutatakse ainult siis, kui liigesepõletiku põhjus pole teada. Kui on selge, mis on põletiku põhjus, ei ole sünoviaalvedeliku analüüsi meetod vajalik. Mõnel juhul, näiteks põletikku põdenud patsientide seisundi jälgimisel, võib siiski teha sünoviaalvedeliku analüüsi. Sünoviaalvedeliku proovide võtmine viiakse läbi arsti kabinetis või haiglas. Ei ole vaja sisselõiget ega nahaava, see meetod võtab vaid mõne minuti. Esiteks puhastab arst süstitava ala. Kui on vaja anesteetikumi, süstib arst selle esmalt. Seejärel süstib arst liigesesse suurema nõela ja kogub vedeliku. Seda protsessi nimetatakse
artrotsentees. See vedelikuproov saadetakse edasiseks uurimiseks laborisse. Laboritöötajad uurivad mikroskoobi kaudu vedeliku värvi ja konsistentsi ning näevad punaste, valgete vereliblede või muud tüüpi rakkude sisaldust. Selle prooviga läbiviidud keemiliste uuringute kaudu on samuti näha, et kusihappe, valgu, glükoosi ja ensüümi piimhappedehüdrogenaasi tase üldiselt tõuseb koekahjustuse või põletiku korral.
Lugege sünoviaalvedeliku analüüsi tulemusi
Laboris tehtud uuringu tulemustest on näha, kas sünoviaalvedeliku seisund on ikka normaalne või mitte. Ideaalis on sünoviaalvedelik värvitu ja kergelt kleepuva tekstuuriga. Mõned ebanormaalsed tingimused näitavad aga selliseid asju nagu:
- Sisaldab kristalle: põeb podagra
- Udune värvus: valgete vereliblede arv on suurenenud või esineb mikroorganisme
- Mitte kiuline: on põletik
- Suurem maht: näit artroos
- Punakas värvus: liigeses on vigastus või verejooksud, nt hemofiilia
Endiselt on palju näitajaid, mida on laboris analüüsides näha sünoviaalvedeliku seisundist. Hiljem saab täpsemalt teada, mis põletikku vallandab, kas kusihape,
artriit, infektsioon, autoimmuunprobleem või vigastus.
Mida peab patsient ette valmistama?
Enne sünoviaalvedeliku analüüsi protseduuri läbiviimist ei pea patsient ettevalmistusi tegema. Kui patsient võtab aga verevedeldajaid, on parem sellest kõigepealt arsti teavitada. Protseduuri ajal võib patsient tunda end veidi ebamugavalt. Protsess ei võta aga kaua aega. Kui olete saanud anesteesia, on sünoviaalvedeliku võtmise protsess vaid veidi ebamugav, eriti kui nõela ots puudutab luu või närvi. Pärast seda protseduuri saate taotleda
jääkuubiku kompress valu või turse leevendamiseks. Sünoviaalvedeliku analüüsi protseduur ei ole riskantne, tüsistusi esineb väga harva. Patsiendil võib aga pärast protseduuri tekkida valu või jäikus liigesepiirkonnas. [[seotud artiklid]] Tehes sünoviaalvedeliku analüüsi, saab arst rohkem teada liigese põhjusest ja saab anda täpsemat ravinõu.
