Hüpogonadism võib esineda nii meestel kui naistel. Kuid see seisund on meestel tavalisem. Hüpogonadism tekib siis, kui munandid ei tööta korralikult. Samal ajal põhjustab hüpogonadism naistel munasarjade tööd halvasti. Munanditel on kaks peamist funktsiooni, nimelt hormooni testosterooni ja sperma tootmine. Seda protsessi juhib ajuosa, mida nimetatakse hüpofüüsiks. See ajuosa saadab signaale normaalses seisundis olevatele munanditele ja paneb munandites tootma spermat ja hormooni testosterooni. [[Seotud artikkel]]
Hüpogonadism ja normaalne munandite suurus
Hüpogonadism tekib aga siis, kui munandid ei tooda või toodavad ainult väikest kogust testosterooni (meessuguhormoon). Hüpogonadism jaguneb kahte põhitüüpi, mis hõlmavad primaarset ja sekundaarset hüpogonadismi.
1. Primaarne hüpogonadism
Primaarse hüpogonadismi korral ei reageeri munandid hormonaalsele stimulatsioonile. Seda seisundit võivad põhjustada pärilikud häired, nagu Klinefelteri sündroom, või mumpsi, kasvajate, munandite trauma või keemiaravi ja kiiritusravi tagajärjel.
2. Sekundaarne hüpogonadism
Sekundaarne hüpogonadism on haigus, mis häirib hüpotalamuse ehk hüpofüüsi tööd. Hüpofüüs on peamine nääre, mis vabastab hormoone, et stimuleerida munandeid tootma testosterooni. Munandite keskmine suurus on umbes 4x3x2 cm. Tavaliselt on üks munanditest erineva suurusega või sageli öeldakse, et üks munand on suur. See ovaalse kujuga elund asub munandikotis (peenise taga) ja on mõlemast otsast kinnitatud spermajuhtmega. Hüpogonadism võib aga põhjustada peenise ja munandite kasvu halvenemist. Hüpogonadism muudab munandid väiksemaks. Te peaksite olema teadlik sellest seisundist, mis mõjutab paljunemisvõimet. Lisaks hüpogonadismile võivad munandid ka suuremaks muutuda. Kui üks munand tundub raskem või märkate tükki või kujumuutust, võib see olla kasvaja ja võib olla esimene munandivähi tunnus.
Hüpogonadismi võivad kogeda igas vanuses mehed
Hüpogonadism võib esineda igas vanuses meestel. Kui hüpogonadism tekib enne mehe puberteedi algust, siis puberteet ei edene. Vahepeal, kui see seisund ilmneb pärast puberteeti, võib kannatajal tekkida viljatus ja seksuaalne düsfunktsioon. Mõned hüpogonadismi sümptomid on madal testosterooni tase, energiapuudus, väsimus, lihaste kadu, rindade suurenemine, madal sugutung ja spermatosoidide vähene või puudumine spermas. Poistel võib hüpogonadism mõjutada lihaste, habeme, suguelundite ja hääle arengut. Vähe sellest, hüpogonadism võib suurendada ka II tüüpi diabeedi, südamehaiguste, Alzheimeri tõve, vanemate meeste enneaegse surma ja metaboolse sündroomi riski.
Erinevad tegurid, mis põhjustavad hüpogonadismi
Võite sündida hüpogonadismiga. Siiski on mitmeid teisi hüpogonadismi põhjuseid.
- Teatud autoimmuunhaigused
- Geneetilised ja arenguhäired
- Infektsioon
- Maksa- ja neeruhaigus
- Kiirgus
- Operatsioon
- Trauma
- Diabeet
- Anorexia nervosa
- Teatud ravimid
- Kasvaja
- Vähk
Meeste vananedes väheneb meeste testosterooni tase. 50-60-aastastel meestel on normaalne testosterooni tase veres, mis on tunduvalt madalam kui 20-30-aastastel meestel.
Teraapia hüpogonadismi ravina
Hüpogonadismi ravi võib läbi viia testosterooni asendushormoonravi või aju signaalide suurendamise kaudu, mis panevad munandid tootma testosterooni ja spermat. Tavaliselt antakse testosterooni asendusravi paikse geeliga,
transdermaalne plaastervõi intravenoosse süstina. Vahepeal suukaudset testosterooni ei soovitata, kuna sellel on kõrvaltoimed, nagu maoärritus. Testosterooni asendusravi on kasulik libiido tõstmiseks, meeleolu parandamiseks, luude mineraaltiheduse suurendamiseks ja elukvaliteedi parandamiseks. Siiski peaksite riskide väljaselgitamiseks jätkuvalt konsulteerima oma arstiga. Ärge kartke oma arstiga nõu pidada.
