Mootorrattaga sõites või trenni tehes on kiivri kandmine väga oluline. Üks selle funktsioonidest on õnnetuse korral ajutraumade vältimine. Ajutrauma on ajutalitluse häire, mis on põhjustatud löögist, kokkupõrkest, löögist, pea tungimisest. Ajutrauma raskusaste varieerub kergest kuni raskeni, kuid suurem osa tekkivatest ajutraumadest kuulub siiski kergesse kategooriasse või mida tavaliselt nimetatakse põrutuseks. See raskusaste mõjutab sümptomeid, mis ilmnevad ajutraumaga inimestel. Kergetel juhtudel kogevad haiged segadust ja peavalu, mis kestavad vaid mõne hetke. Raske ajutrauma korral võivad patsiendid kogeda teadvusekaotust, amneesiat, puudeid, koomat, püsivat puudeid ja isegi surma.
Mis on ajutrauma põhjused?
Ameerika Ühendriikides on koguni 21% kõigist ajutrauma juhtudest põhjustatud sporditegevusest. Kui ajutrauma enda peamiseks põhjuseks on mootorrattaõnnetus, mille kannatanute arv ulatub 50-70 protsendini kõigist ajutrauma juhtudest. Kui saate treenimise ajal löögi vastu pead, peaksite spordi viivitamatult lõpetama, olenemata sellest, kas löök lõi teid välja või mitte. Samuti peaksite kohe minema arsti juurde, et saada esimene ravi. See esimene ravi on oluline, arvestades, et ajutrauma sümptomid ei ilmne alati kohe pärast peaõnnetust. Märgid, et kellelgi on põrutus, võivad ilmneda 24 tundi hiljem, isegi nädalaid hiljem.
Millised on märgid, et kellelgi on ajutrauma?
Ameerika Ühendriikide haiguste tõrje ja ennetamise keskused (CDC) liigitavad ajutrauma sümptomid nelja kategooriasse, nimelt:
- Mõtlemisvõime. Inimese ajutraumat iseloomustavad tavaliselt raskused selgelt mõtlemisel, aeglane mõtlemine (aeglane), keskendumisraskused ja raskused uue teabe meeldejätmisel.
- Füüsiline seisund. Inimesed, kes on kogenud ajutraumat, kogevad peavalu, nägemise hägustumist, iiveldust või oksendamist, pearinglust, valgus- või helitundlikkust, tasakaaluprobleeme, väsimust või energiapuudust.
- Peatrauma muudab inimese emotsioonid alati halvaks, kurvaks, tundlikumaks ja kogevad sageli ärevust.
- Unemustrid. Ajutrauma põhjustab ka inimese sagedamini magama, vähem magab või uinumisraskusi.
Kui arvate, et pärast õnnetust või teil on olnud peavigastus, ilmneb mõni ülaltoodud sümptomitest, peate konsulteerima arstiga. Ajutrauma õige käsitlemine säästab teid kahjude ja pikaajaliste tüsistuste eest.
Milline on ajutrauma õige ravi?
Ajutrauma ravi peamine eesmärk on vältida pikaajalisi tüsistusi. Põhjus on selles, et arstid ei saa traumast kahjustatud ajufunktsiooni taastamiseks palju ära teha. Esimene samm, mida arst teeb, on tagada, et hapnikuvarustus ajusse ja sealt välja oleks sujuv, samuti üldine vererõhk. Ajutrauma diagnoosimiseks ja ravimiseks võib teha erinevaid teste, sealhulgas:
- röntgen pealaest kaelani, et kontrollida, kas koljus või selgroos pole õnnetuse või löögi tagajärjel tekkinud pragusid.
- CT skaneerimine ajutrauma astme määramiseks mõõdukast kuni raskeni.
Ajutraumaga patsientidel võib paluda ka taastusravi, mis hõlmab paljusid asju. Sellised ravimeetodid hõlmavad füsioteraapiat, tööteraapiat, kõneteraapiat, ravimteraapiat, psühholoogilist teraapiat ja sotsiaalteraapiat. Operatsioon võib osutuda vajalikuks, kui teil on raske ajutrauma korral ajusisene verejooks. Lisaks on operatsioon mõeldud ka murdunud koljuluude parandamiseks, samuti ajule avaldatava surve vähendamiseks, kui muud meetodid pole toime tulnud. [[Seotud artikkel]]
Millised on ajutrauma ohud?
Lisaks õnnetuse või pealöögi korral varitsevale ohule võivad ajutraumaga inimesed kogeda ka järgmisi probleeme:
- Krambid: ilmnevad tavaliselt ajutrauma esimestel nädalatel.
- Meningiidi infektsioon: kui aju ümbritsev membraan avaneb, sisenevad sellesse bakterid.
- Närvikahjustus: kui trauma ulatub koljupõhjani, võib inimesel tekkida näolihaste halvatus, kahelinägemine, silmade liikumise häired, haistmismeele kadu.
- Kognitiivsed probleemid: inimese ebanormaalsus keskendumisel ja teabe seedimisel, verbaalsel ja mitteverbaalsel suhtlemisel, võime hinnata, multitegumtöö, lühiajaline mälu, probleemi lahendaminening korraldada mõtteid ja ideid.
- Muutused isiksuses: iseloomustab ebaviisakas käitumine.
- Probleemid viie meelega: nt tinnitus (helin kõrvus), raskused teatud objektide äratundmisel, ettevaatamatus, mis on tingitud halvast silma-käe koordinatsioonist, topeltnägemine, halb lõhn ja maitse.
- Närviprobleemid: depressioon, Alzheimeri tõbi, Parkinsoni tõbi jne.
- Kooma, mis võib lõppeda surmaga.
Kui teil tekib mõni ülalnimetatud seisunditest, minge kohe lähimasse haiglasse edasise ravi saamiseks.
