Õhusaastest rääkides seostub see paljudel kohe sõidukite heitgaaside või tehaseaurudega. Kas teadsid aga, et prügi põletamine aitab kaasa ka tervisele mitte vähem ohtlikele saastenumbritele? Prügi põletamine vabal maal või isegi maja hoovis tundub tühine. Riikliku Atmosfääriuuringute Keskuse läbiviidud uuring aga väidab, et see tegevus moodustab kuni 40 protsenti kogu õhku saastavatest saasteainetest. See arv võib olla isegi suurem, kui teatud piirkondades puuduvad piisavad jäätmekäitlusrajatised, näiteks põletusahjud. Milline on selle prügi põletamise mõju teie tervisele?
Prügi põletamise tulemustes sisalduvad toksiinid
Ameerika Ühendriikides keskkonnateemadega tegelev agentuur (EPA) teatab, et maja hoovis prügi põletamisel võib õhku paisata mitmesuguseid mürgiseid aineid. Need ained on:
- dilämmastikoksiid (NOx), mis on üks osa lämmastikukomponendist, mis võib põhjustada happevihmasid, globaalset soojenemist, osoonikihi kahanemist ja sudu teket.
- Lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ), mis on süsinikkomponent, mis reageerib päikesevalgusega, mille tulemusena tekib sudu.
- Süsinikoksiid (CO), nimelt gaaside kujul esinevad keemilised ained, mis võivad põhjustada osoonikihti kahandavat kasvuhooneefekti.
- Saasteosakesed (tahked osakesed või PM), mis on omamoodi peen tolm, mis näeb välja nagu suitsu, nii et see segab läheduses viibivate inimeste vaadet. Need saasteosakesed sisaldavad ka kahjulikke kemikaale, mida nimetatakse dioksiinideks.
Väiksemates kogustes tekib jäätmete põletamisel ka inimese tervisele mitte vähem kahjulikke kemikaale. Need on benseen, stüreen, formaldehüüd, polüklooritud dibensodioksiinid (PCDD-d), polüklooritud dibensofuraanid (PCDF-id), polüklooritud bifenüülid (PCB-d) kuni raskemetallideni, nagu plii, elavhõbe ja arseen. [[Seotud artikkel]]
Prügi põletamise mõju inimeste tervisele
Iga kord, kui põletate prügi, ohustate te keskkonda, riskides tulekahjuga. Lisaks võib olmejäätmete põletamisel tekkida mitmeid terviseprobleeme, nimelt:
Kõige väiksemad terviseprobleemid, mis jäätmete põletamise tagajärjel tekkida võivad, on silmade, nina, suu ja kurgu ärritus. Mõnikord kaasneb sellega vähenenud vastupidavus ja isegi peavalud ja peapööritus.
Kui jäätmete põletamisel tekkivad kahjulikud ained satuvad kehasse, on esimene organ, mis mõjutab hingamiselundeid. Prügi põletamisel tekkiva suitsuga kokku puutudes võivad terviseprobleemid olla astma, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) kuni kopsupõletik.
Südame-veresoonkonna haigus
Kõnealused haigused alates südameinfarktist kuni insuldini. Seda põhjustab saasteosakeste sattumine kehasse, eriti kui see toimub massiliselt ja korduvalt.
Dioksiin, üks levinumaid jäätmete põletamisel leiduvaid saasteosakesi, on ohtlik aine, mis on kantserogeenne või põhjustab vähki. Dioksiin on ka mürk, mis on ohtlik rasedatele, lastele ja vanuritele. Lisaks kopsuvähile võib prügi põletamine põhjustada ka verevähki ehk leukeemiat. See haigus tekib siis, kui hingate sisse benseeni, mis vabaneb jäätmete põletamisel, eriti suurtes kogustes.
Reproduktiivsüsteemi rikkumine
Organismi sisenevad dioksiinid võivad toimida ka sisesekretsioonisüsteemi kahjustajatena, põhjustades inimese reproduktiivsüsteemi häireid. Häiritud võib saada ka inimese immuunsüsteem, aga ka rasedate loote areng.
Jah, prügi põletamine võib põhjustada ka surma kehasse sattuvate saasteainete tõttu. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel sureb igal aastal õhusaaste tõttu vähemalt 7 miljonit inimest. Edaspidi vältige prügi põletamise harjumust, kui teete seda sageli. See harjumus mitte ainult ei kahjusta ennast, vaid kahjustab ka teisi teie ümber.
