Naatrium on mineraal, mis mängib kehas olulist rolli. Kuid nagu paljud teised toitained, võib liiga palju naatriumi põhjustada kehale probleeme. Vereringes kõrge naatriumisisaldusega seisundit nimetatakse hüpernatreemiaks. Millised on hüpernatreemia põhjused ja sümptomid?
Hüpernatreemia ja selle põhjused
Hüpernatreemia on seisund, kus veres on kõrge naatriumi või naatriumisisaldus. Selles seisundis on vedeliku ja naatriumi vaheline tasakaalustamatus; kehas on liiga vähe vett, kuid liiga kõrge naatriumisisaldus. See tasakaalutus tekib siis, kui välja tuleb liiga palju vett – kui naatriumi tarbimine on liiga suur (harv). Hüpernatreemia tekib siis, kui seerumi naatriumikontsentratsioon on üle 145 mekv/l. Naatrium on tegelikult keha jaoks oluline toitaine. Naatrium on üks elektrolüütide mineraalidest, mineraalidest, mis on elektriliselt laetud ja täidavad mitmeid tervise jaoks olulisi funktsioone. Kuid kui see on liiga kõrge, võib naatrium põhjustada kehas probleeme. Enamik hüpernatreemia juhtumeid on kerged ega põhjusta tõsiseid probleeme. Patsiente tuleb siiski naatriumisisalduse korrigeerimiseks ravida. Hüpernatreemia on hüponatreemia vastand. Hüponatreemia korral muutub naatriumisisaldus patsiendi kehas madalaks, kui seerumikontsentratsioon on alla 135 mEq/L. Üks hüponatreemia riskitegureid on liigne vee joomine, nii et kehas olev naatrium lahustub.
Hüpernatreemia sümptomid, mida kannataja kogeb
Hüpernatreemia peamine sümptom on liigne janu. Patsiendid kogevad ka seisundit, mida nimetatakse letargiaks, mis on äärmine väsimus, energiapuudus ja võib põhjustada segadust. Rasketel juhtudel võib hüpernatreemia põhjustada lihaste tõmblemist. Need sümptomid ilmnevad seetõttu, et naatrium mängib rolli lihaste ja närvide funktsioonis. Naatriumisisalduse tõsine tõus võib samuti põhjustada krampe ja kooma. Tõsised hüpernatreemia juhtumid on harvad. Seda tüüpi hüpernatreemia tekib tavaliselt siis, kui naatriumisisalduse tõus on väga suur ja vereplasmas esineb kiiresti. Hüpernatreemia võib tekkida kiiresti, st 24 tunni jooksul. Mõned hüpernatreemia juhtumid võivad tekkida ka aeglasemalt, st vahemikus 24-48 tundi.
Hüpernatreemia riskifaktorid
Eakatel inimestel on hüpernatreemia oht. Põhjus on selles, et vanuse kasvades väheneb keha võime tunda janu. Samuti on eakatel suurem oht haigestuda haigustesse, mis rikuvad naatriumi ja vee tasakaalu. Lisaks vanusele võivad hüpernatreemia riskifaktoriteks olla ka järgmised seisundid:
- Dehüdratsioon
- Raske ja vesine kõhulahtisus
- Oksendama
- Palavik
- Dementsus
- Deliirium, mis on tõsine vaimne häire, mis põhjustab segadust ja teadvusekaotust
- Teatud ravimite tarbimine
- Kontrollimatu diabeet
- Suure põletuspiirkonna olemasolu nahal
- Neeruhaigus
- Diabeet insipidus
Hüpernatreemia juhtimine
Hüpernatreemia ravi põhineb vedeliku ja naatriumi tasakaalu korrigeerimisel kehas. Kiiresti tekkiva hüpernatreemia korral kipub ravi olema ka agressiivne võrreldes aeglaselt tekkiva hüpernatreemiaga. Kergema hüpernatreemia korral soovitavad arstid tavaliselt vedelikutarbimist suurendada. Kuid rasketel juhtudel manustatakse vedelikke intravenoosselt. Arst jätkab jälgimist, kuni patsiendi naatriumisisaldus on tasakaalus, kohandades samal ajal ka vedeliku annust. [[Seotud artikkel]]
Kas hüpernatreemia tüsistused on olemas?
Kuigi rasked juhtumid on harvad, võib ravimata hüpernatreemia põhjustada haigetele tüsistusi. Üks neist tüsistustest on ajuverejooks. See tüsistus võib tekkida ajuveeni purunemise tõttu. Ravimata hüpernatreemia suremusprotsent on 15-20%.
SehatQ märkmed
Hüpernatreemia on kõrge naatriumisisaldusega seisund veres. Enamik hüpernatreemiat on kerge ja seda saab kiiresti ravida. Hüpernatreemiat saab ravida vedelikuga, kas suu kaudu või intravenoosselt.
