Piiluge allpool koolikirjaoskuse liikumise täielikke tegevusi!

Indoneesia vähene lugemishuvi on sattunud murettekitava kategooriasse, mistõttu valitsus peab riigi kirjaoskuse tõstmiseks kõvasti tööd tegema. Haridus- ja kultuuriministeeriumi üheks sellekohaseks programmiks on koolikirjaoskuse liikumise elluviimine. Koolikirjaoskuse liikumine on püüdlus kasvatada õpilastes huvi lugemise ja kirjutamise vastu ning muuta see elukestvaks hoiakuks. See liikumine sündis 2016. aastal Haridus- ja Kultuuriministeeriumi alg- ja keskhariduse peadirektoraadi poolt ning nüüdseks on seda levitatud kõikidesse haridusametitesse provintsist linnani/rajoonini. Selle liikumise eesmärk on parandada Indoneesia inimeste kirjaoskuse taset alates kooliealistest lastest. Kahjuks pole see koolikirjaoskuse programm eriti tulemusi andnud. Haridus- ja kultuuriministeeriumi 2019. aasta andmete põhjal on keskmine riiklik lugemisoskuse aktiivsusindeks (Alibaca) endiselt madala kirjaoskuse kategoorias.

Milline on koolikirjaoskuse liikumine?

Praktikas algab koolikirjaoskuse liikumine väga lihtsal viisil, nimelt 15-minutilise lugemise või kirjutamisega, mille viivad läbi õpetajad ja õpilased koos. Kuid põhimõtteliselt on see liikumine midagi enamat kui lihtsalt lastele lugemise ja kirjutamise õpetamine. Koolikirjaoskuse liikumise meisterliku kujundamise juhendis on kuus tegevuste komponenti, mida saab läbi viia, nimelt:

1. Varane kirjaoskus

Selles koolikirjaoskuse liikumises õpetatakse lastele oskust kuulata, mõista kõnekeelt ning suhelda piltide ja kõne kaudu. Seda tegevust võib pidada laste kirjaoskuse arendamise alustalaks.

2. Varane kirjaoskus

See kirjaoskus õpetab lapsi kuulama, rääkima, lugema, kirjutama ja arvutama. See kirjaoskus nõuab lastelt keerukamaid võimeid, nimelt analüüsida, arvutada, tajuda infot, seda edastada ja lapse arusaamist lähtuvalt infot kirjeldada.

3. Raamatukogu kirjaoskus

See koolikirjaoskuse liikumine ei tähenda, et seda tuleks läbi viia raamatukoguruumis, vaid selle sisuks on tutvustada lastele raamatukogus leiduvaid raamatutüüpe. Õpetajad saavad pakkuda ilukirjanduslikke või mitteilukirjanduslikke raamatuid, entsüklopeediaid ja muud tüüpi raamatuid, et lapsed saaksid artikli või uurimistöö tegemise ajal teavet teabe mõistmiseks.

4. Meediakirjaoskus

Lastele tutvustatakse Indoneesias erinevaid massimeedia vorme, alates trükimeediast, elektroonilisest meediast, digitaalsest meediast, sealhulgas sotsiaalmeediast. Koolikirjaoskuse liikumise eesmärk meediasektoris on, et lapsed mõistaksid ja sorteeriksid infot vastutustundlikult ning kasutaksid seda meediat õigesti.

5. Tehnoloogiline kirjaoskus

See koolikirjaoskuse liikumine õpetab lapsi valdama tehnoloogiat, alustades riistvarast (riistvara) ja tarkvara (tarkvara). Õpetatav materjal algab lihtsatest asjadest, nagu arvuti sisse/välja lülitamine, kuni tehnoloogia enda kasutamise eetikani.

6. Visuaalne kirjaoskus

See on täiustatud arusaam meediapädevuse ja tehnoloogia vahel. Lastele antakse arusaam digitaalsest sisust, mis on eetiline ja ei riku sotsiaalseid norme, näiteks vaadates lühifilme või arutledes ebasobiva sotsiaalmeedia sisu üle. Koolikirjaoskuse liikumise tegevusi saab läbi viia vastavalt õppeasutuses kehtivale õppekavale. Näiteks võib õpetaja paluda lapsel teha ettekanne majandusest või paluda lapsel liputseremoonia ajal kõne pidada. Samal ajal ei ole koolikirjaoskuse liikumise teemaks mitte ainult õpilased, vaid ka õpetajad kui läbiviijad. Veelgi enam, lastel on nüüd laialdane juurdepääs teabeallikatele nii reaalses maailmas kui ka küberruumis, mis võib anda õpilastele paremaid teadmisi kui õpetajad. [[Seotud artikkel]]

Mis kasu on koolikirjaoskuse liikumisest lastele?

Koolikirjaoskuse liikumise kaudu eeldatakse lastelt intelligentset mõtteviisi teadmiste allikate kasutamisel trükitud, visuaalses ja auditoorses vormis. Tänasel digiajastul on kirjaoskus väga oluline, et filtreerida teavet, mis on fakt või pettus. Laiemas plaanis tõstab kõrge kirjaoskuse tasemega ühiskonna loomine ka elatustaset ja heaolu. Uuringud näitavad, et kirjaoskus võib tuua mitmesuguseid eeliseid, näiteks:
  • Suurendada majanduskasvu
  • Vaesuse ja kuritegevuse vähendamine
  • Toetada demokraatliku ühiskonna loomist
  • Lastel varitsevate ohtlike haiguste, sealhulgas HIV/AIDSi ennetamine
  • Sündimuse vähendamine
  • Enesekindla ja sitke lapse isiksuse kujundamine.
Kirjaoskuse suurendamine ei ole protsess, mille tulemusi on võimalik näha lühikese aja jooksul. Koolikirjaoskuse liikumine võib aga olla esimene samm, et tõsta laste teadlikkust lugemise, kirjutamise mõistmise ja erinevatest allikatest pärineva teabe mõistmise tähtsusest, et neid ei oleks kerge provotseerida ja pettustega lõhestada.