Kui olete joogas algaja, peaksite esimese sammuna valima ühe spordiala paljudest vooludest. Algajana võid proovida Iyengari joogat õrnade liigutustega ja aeglaseks kalduva rütmiga sooritatuna. Iyengari jooga algatas India mees nimega B. K. S Iyengar, kes sündis 14. detsembril 1918 ja võeti kasutusele aastal 1936. Algselt arvati, et see liikumine suudab leevendada Iyengari terviseprobleeme, nimelt tuberkuloosi (TB). Iyengari jooga on üks varasemaid joogastiile, mida maailmas tutvustati, seega on sellel üsna palju järgijaid. Kuigi Iyengar suri 2014. aastal, püsib tema asutatud joogaõppekeskus endiselt Indias Punes, nime all Ramamani Iyengar Memorial Yoga Institute (RIMYI).
Mille poolest erineb Iyengari jooga teistest joogadest?
Iyengari joogas on endiselt seisev poos. Iyengari jooga on põhimõtteliselt seisvate ja istuvate pooside kombinatsioon, nagu seda tehakse paljudes teistes joogastiilides. Siiski on Iyengari jooga ja teiste joogastiilide vahel mitmeid erinevusi, kuna:
1. Tööriista abi (atribuudid) kasutamine
Iyengari jooga praktikas tavaliselt kasutatavate omaduste hulka kuuluvad madratsid, tekid, vööd või köied, kuubikud või tõkked, liivaga täidetud toolid või kotid. Selle omaduse kasutamise eesmärk on, et saaksite joogapoose õigesti teha, et vigastuste teket minimeerida. Vara võib olla ka tööriist, et Iyengari joogat saaksid harrastada kõik, algajatest kogenud praktikuteni, vanematest noorteni. Kui teete jooga liigutusi õigesti, tunnevad nii teie keha kui ka vaim selle praktika eeliseid.
2. Keskendu õigele tehnikale
Abivahendite kasutamine on mõeldud selleks, et saaksid teha Iyengari joogat õige tehnikaga. Vastasel juhul on selle joogapraktika eelised vähem väljendunud.
3. Poosi tuleb teha järjekorras
Iga Iyengari joogas sooritatav poos (asana) või hingamisviis (pranayama) tuleb sooritada kindlas järjekorras. Igal asanal on oma mõju nii soojenduspoosist kui ka joogaliikumise enda tuumani.
4. Peab hoidma poosi
Jooga on tavaliselt voolavate liigutuste sünonüüm (yoga vinyasa), et kehas olev energia oleks ka dünaamilisem. Kuid Iyengari jooga puhul palutakse teil hoida teatud poose, kuni teie kehaasend on õige. Peaksite hoidma Iyengari jooga poosi mõne hetke stabiilses olekus, enne kui lülitute teisele poosile. Selle stabiilsuse säilitamine võtab aega ja mitu korda harjutamist. Kuid tõenäoliselt ei tunne te end nii väsinuna kui Ashtanga joogat tehes, sest liigutused pole nii intensiivsed. Kui teie poos stabiliseerub, proovige lisada rohkem aega liikumise hoidmiseks. Mida kauem saate asanat hoida, seda rohkem on liikumine teie kehale ja vaimule kasulik. [[Seotud artikkel]]
Iyengari jooga eelised
Iyengari jooga võib parandada keha paindlikkust. Iyengari jooga harjutamine ei nõua intensiivseid treeninguid, nagu kardiotreening või ashtanga, mistõttu seda voolu valivad palju liikumispuudega inimesed, sealhulgas vanemad. Iyengari joogaga tegelemine toob kaasa ka mitmesuguseid tervisega seotud eeliseid, näiteks:
- Ehitage keha tugevust. Mõnda aega keha hoidmine võib parandada lihasjõudu. Seega ei ole kehal kerge tegevuste ajal valusid ega lihasvigastusi kogeda.
- Suurendage paindlikkust. Mitte ainult keha ei muutu tugevamaks, vaid ka lihased, mida sageli erinevate Iyengari joogapooside kaudu treenitakse, muutuvad lõpuks painduvamaks või painduvamaks.
- Parandage kehahoiakut. Teatud liigutused Iyengari joogas võivad aidata teil kumerdunud kehahoiakut parandada.
- Vähendab kaela- ja seljavalusid. Uuringud näitavad, et Iyengari jooga liigutused võivad aidata vähendada kaela- ja alaseljavalu.
- Hõlbustada seedimist. Kui Iyengari jooga liigutusi regulaarselt teha, paranevad ka teie siseorganid, sealhulgas seedeelundid ja verevool.
- Leevenda stressi ja depressiooni. Vaimsest vaatenurgast on näidatud, et õige Iyengari jooga liikumine vähendab stressi ja hoiab ära depressiooni.
SehatQ märkmed
Kuigi see on suhteliselt ohutu, peaksite Iyengari jooga liigutuste tegemisel abi küsima joogaõpetajalt. Kui teil on teatud haigused, pidage nõu oma arstiga ka ohutute liikumiste osas ja mida tuleks vältida.