Abielu pole mõnikord alati nii ilus, kui ette kujutatakse. Mõnikord tabab leibkonda suur või pikaajaline konflikt, mis võib muuta teie ja teie partneri jaoks keeruliseks väljapääsu leidmise. Sellise olukorraga silmitsi seistes võib abielunõustamine olla alternatiivne viis abielukonfliktile lahenduse leidmiseks. selle nõustamise kaudu. Sina ja su partner saate teha loogilisemaid otsuseid ja leida konfliktist parima väljapääsu.
Mis on abielunõustamine?
Abielunõustamine on psühhoteraapia või psühholoogilise teraapia vorm, mis on mõeldud paaridele. Seda teraapiat tuntakse ka paariteraapiana. Abielunõustamise ajal konsulteerivad paarid litsentseeritud terapeudi või psühholoogiga, kes on tuntud abielu- ja pereterapeudina. See terapeut on mõeldud erinevat tüüpi paaridele. Nii äsja abiellunud paarid, pikad abielupaarid, petmispartnerid, lastetud paarid, halbade harjumustega paarid jne. Abielunõustamist soovitatakse paaridele, kes tunnevad, et nende abielus on probleeme ja soovivad need sõbralikult lahendada. Pärast abielunõustamise läbiviimist oodatakse paari mõlemalt osapoolelt arukaid otsuseid, mis on nende leibkonna jaoks parimad. Kas siis otsuse vormis tugevdada olemasolevat suhet, püüda lagunema hakanud suhet uuesti üles ehitada või otsustada lahku minna sõbralikel tingimustel.
Mida teha nõustamise ajal
Abielunõustamine toob paarid kokku teraapiaseanssideks. Nõustaja (terapeut) aitab teil ja teie partneril mõista, mis ja kus on koduse konflikti allikas ning aitab teil seda lahendada. Nõustamisseansil proovite koos partneriga analüüsida nii suhte häid ja halbu külgi kui ka kaaluda oma suhte võimalikku tulevikku. Kõik abielunõustamise seansid ei lähe libedalt. Sina ja su partner võite vaikida või isegi tülitseda, kui tood probleemi nõustamistuppa. See on loomulik, et see juhtub. Nõustamine toimib vahendaja ja vahendajana, et ületada emotsionaalsed puhangud või erinevad häired, mis selles teraapiaprotsessis võivad tekkida. Nõustamisseansid aitavad teil ja teie partneril üldiselt õppida erinevaid viise, kuidas oma suhet tugevamaks muuta, näiteks:
- Õpetab avatult suhtlema
- Õppige erimeelsusi rahulikult ja ratsionaalselt arutama
- Proovige probleeme koos lahendada.
Terapeut võib anda teile ka ülesandeid või kodutöid, mida teie ja teie partner peate harmoonia parandamiseks tegema. Näiteks harjutage iga päev millestki meeliülendavast asjast südamest rääkimist, ilma teleri või mobiiltelefonide tähelepanu segamata. Kui esineb konkreetseid raskeid juhtumeid, nagu sõltuvus (hasartmängud, narkootikumid, seks jms) ja vaimuhaigused (nt kontrollimatu viha), võib nõustaja soovitada täiendavat ravi. Ravi kohandatakse vastavalt probleemile ja sellega võib kaasneda muu vajalik tervishoiuteenus. Abielunõustamine on erineva kestusega. Tavaliselt on abielunõustamine lühiajaline, nii et see kestab vaid mõne seansi. Siiski ei ole harvad juhud, kui terapeut määrab nõustamise kuni mitmeks kuuks, kui probleem on keeruline ja sügav. Teile ja teie partnerile võidakse määrata ka individuaalne teraapia. Individuaalteraapiat saab teha ka näiteks siis, kui partner ei soovi abielunõustamisele minna. Tavaliselt määratakse individuaalne teraapia kord nädalas. See nõustamisplaan võib aga olenevalt olukorrast erineda. [[Seotud artikkel]]
Abielunõustamise eelised
Põhimõtteliselt on abielunõustamise eesmärk tuvastada ja lahendada paari konfliktid ning parandada nende kahe vahelist suhet. Lisaks võib abielunõustamine tuua palju muid eeliseid, näiteks:
- Lahkuma hakkava paari suhte tugevdamine
- Saate paremini mõista oma partnerit ja seda, kuidas leppida tema puudustega
- Probleemse suhte parandamiseks, et seda saaks säilitada
- Aidake üle saada erinevatest konfliktidest majapidamises, nagu suhtlemisprobleemid, seksuaalprobleemid, suured perekonfliktid, truudusetus, pidev tülitsemine, usalduskriis, mehe ja naise rollide vahetus jne.
Koduvägivalla (KDRT) juhtumite puhul võib abi olla nõustamisest. Raske perevägivalla korral, kus vägivalda peetakse eluohtlikuks või murettekitavaks, ei piisa aga abielunõustamisest üksi. Vajaliku hädaabi saamiseks on hea mõte kohe pöörduda kohaliku kriisikeskuse, kaitsekomisjoni või politsei poole.