Välditav isiksusehäire: põhjused, sümptomid ja kuidas seda ravida

Välditav isiksusehäire (AVPD) on pikaajaline käitumismuster, mis on seotud sotsiaalse pärssimise, ebaadekvaatsuse tunde ja tundlikkusega tagasilükkamise suhtes. AVPD on üks levinumaid isiksusehäirete liike. AVPD-ga inimesed tunnevad end sageli väärtusetuna, tunnevad liigset häbi, kardavad väga teha vigu ja saada tagasilükkamist. Lõppkokkuvõttes võib see seisund takistada nende inimeste elu ja tööd, kes seda kogevad. Häbelikkus ja hirm eksimise ees võivad põhjustada AVPD-ga inimesi vältima olulisi olukordi, sealhulgas soovimatust olla sotsiaalsetes või tööolukordades. See seisund võib mõjutada nende suhteid teiste inimestega. AVPD-ga inimesed suhtlevad ainult inimestega, keda ei peeta tagasilükkamiseks.

Sümptom vältiv isiksusehäire

Kannataja vältiv isiksusehäire on üldiselt liigne häbelikkus. Samuti on nad väga tundlikud kriitika suhtes. Seda käitumishäiret seostatakse ka ärevuse ja paranoiliste häiretega. Sümptomid, mis on seotud vältiv isiksusehäire sisaldab:
  • Kriitika või taunimine teeb kergesti haiget
  • Pole lähedasi sõpru
  • Tundke vastumeelsust teiste inimestega suhtlemisel
  • Vältige tegevusi või tööd, mis hõlmavad kontakti teiste inimestega
  • Liigne häbelikkus sotsiaalsetes olukordades, mille põhjuseks on hirm midagi valesti öelda või teha
  • Võimalike riskide ülemõtlemine
  • Romantiliste suhete või intiimsete tunnete jagamise vältimine
  • Romantilisse suhtesse sattumine mõjub vaoshoitusele
  • Tunnete end sotsiaalselt ebapädevana, madala enesehinnanguga või teiste jaoks ebaatraktiivsena
  • Ei ole valmis võtma riske ega proovima uusi asju, kartes piinlikkust tekitada
  • Sotsiaalsete olukordade vältimine tagasilükkamise kartuses
  • Vajadus teistele meeldida
  • Väldi konflikte
  • Ärevus sotsiaalsetes olukordades
  • Vältige otsuste tegemist
  • Äärmuslik eneseteadvus
  • Sageli ei suuda ta sotsiaalset kontakti algatada
  • Näitleb hirmunult ja pinges
  • Jõuetuse tunne
  • Väga tundlik negatiivse hinnangu suhtes
  • Tugevuse puudumine
  • Raske on teisi usaldada
  • Neutraalse olukorra väär tõlgendamine negatiivsena
  • Pole lähedasi sõpru ega sotsiaalseid võrgustikke
  • Isoleerige ennast.

Põhjus vältiv isiksusehäire

Siiani pole täpselt teada, mis põhjustab vältiv isiksusehäire. On väiteid, et geneetilised, keskkonna-, sotsiaalsed ja psühholoogilised tegurid mängivad rolli inimese AVPD häire kujunemisel. Lisaks on mitmeid riskitegureid, mis muudavad inimese suuremaks riskiks AVPD häirete tekkeks.
  • Emotsionaalse väärkohtlemise kogemine
  • Sageli kritiseeritakse
  • Naeruvääratuse saamine
  • Vanemate armastuse ja hoolitsuse puudumine lapsepõlves
  • Eakaaslaste tagasilükkamine.
Isiksusehäire vältimine algab tavaliselt imiku- või varases lapsepõlves, mida iseloomustab häbitunne, eraldatus ning võõraste või uute kohtade vältimine. Enamik inimesi, kes on varases eas häbelikud, kipuvad sellest käitumisest välja tulema, kuid need, kellel tekib AVPD, muutuvad teismeeas või täiskasvanueas veelgi häbelikumaks. [[Seotud artikkel]]

Käitlemine vältiv isiksusehäire

Isiksusehäire vältimine võib olla raske ravida, kuna häirel on pikaajaline käitumismuster. Tegelikult ei ole vähestel AVPD-ga inimestel raskusi selle mõistmisega ja nad tunnevad, et nad ei vaja psühholoogilist teraapiat ja nõustamist. Kuigi õige ravi korral saab AVPD sümptomeid leevendada. Siin on mitmeid ravimeetodeid, mida saab AVPD raviks teha.

1. Nõustamine

Ravi teraapia või nõustamise vormis vältiv isiksusehäire saab teha:
  • Kognitiivne käitumuslik teraapia

Kognitiivne käitumuslik teraapia võib olla kasulik ebasoodsate mõttemustrite äratundmisel ja nende muutmisel.
  • Psühhodünaamiline teraapia

Psühhodünaamiline teraapia on mõeldud selleks, et saada teadlikuks sellest, kuidas varasemad kogemused, valu ja konfliktid võivad praegustele sümptomitele kaasa aidata ja kuidas nendega toime tulla.
  • Skemaatiline teraapia

Skeemteraapias kasutatakse integreerivat lähenemist, mis põhineb kognitiivse käitumisteraapia ja muude terapeutiliste tehnikate alusel. Skemaatilise teraapia eesmärk on parandada AVPD-ga patsientide igapäevaelus toimimist, tuginedes varajasele maladaptiivsele taasesitamisele (varajased elukogemused). Patsient ja terapeut püüavad paljastada lapsepõlves rahuldamata jäänud emotsionaalsed vajadused, samuti hiljem selle tulemusena välja kujunenud abitu käitumismustrid. Skeemteraapia aitab leida lahendusi emotsionaalsete vajaduste rahuldamiseks ilma destruktiivseid harjumusi kaasamata.

2. Narkootikumid

Praegu ei ole spetsiaalselt raviks mõeldud ravimit vältiv isiksusehäire. Siiski võib ravimeid anda ka muude seotud häirete raviks. Näiteks kui AVPD-ga inimesel on ka depressioon või ärevus, võidakse anda antidepressante. Need ravimid võivad aidata parandada tuju ja anhedooniat (ei suuda tunda naudingut), vähendada ärevuse sümptomeid ja vähendada tundlikkust äratõukereaktsiooni suhtes. Psühhoteraapia ja medikamentoosse ravi kasutamine on tõhusam viis kui üksi neist. Kui teil on isiksusehäirete kohta lisaküsimusi, võite küsida otse oma arstilt SehatQ peretervise rakenduse kaudu. Laadige rakendus SehatQ kohe alla App Store'ist või Google Playst.