Elus on meil kindlasti rida eesmärke, mida saavutada. Selle eesmärgi saavutamist mõjutavad paljud tegurid. Üks asi, mida me saame kontrollida, on enesekontroll.
Mis on enesekontroll? Mis on meile oluline?
Enesekontroll on võime kontrollida ja reguleerida enesereaktsioone, et vältida soovimatut käitumist, suurendada nõutavat käitumist ja saavutada eesmärke. See eesmärk võib esineda mitmel kujul, näiteks kaalus juurde võtta või kaotada, regulaarselt treenida ja raha säästa. Enesekontroll on elus väga oluline ja selle roll teatud elueesmärkide saavutamisel ülioluline. Ükskõik, milliseid eesmärke te praegu saavutada proovite, nagu suitsetamisest loobumine, kõrghariduse omandamine või tervisliku toitumise alustamine, saavutatakse need eesmärgid tõenäolisemalt, kui suudame ennast ja oma käitumist kontrollida. Uuring on leidnud ka, et hea enesekontrolliga inimesed kipuvad olema õnnelikumad ja tervemad. Kuigi see võib teoreetiliselt tunduda lihtne, usub enamik inimesi, et enesekontrolli saab treenida. Samuti on ekspertidel õnnestunud välja selgitada tegurid ja strateegiad enesekontrolli suurendamiseks. Inimese enesekontrollivõimet nimetatakse otsustavuseks või
tahtejõud. Tahtejõud aitab meil oma tähelepanu suunata, kuigi on palju kiusatusi, mis võivad meie eesmärke segada. Bioloogiliselt on enesekontrolli reguleeriv ajuosa prefrontaalne ajukoor. See jaotis mõjutab ka planeerimist, probleemide lahendamist ja otsuste tegemist. Vähe sellest, prefrontaalses ajukoores olevad närvid reguleerivad ka tegevuste hindamist ja väldivad tegude tegemist, mis võivad meid kahetseda.
Seos enesekontrolli ja füüsilise tervise vahel
Enesekontroll ei ole seotud ainult käitumise kontrollimisega teatud eesmärkide saavutamisel. Enesekontroll mõjutab ka füüsilist tervist, näiteks:
- Uuring näitas, et kõrge enesekontrolliga lapsed on täiskasvanueas väiksema tõenäosusega ülekaalulised.
- Erinevad uuringud näitavad, et lastel, kellel on lapsepõlves raske oma enesekontrolli kontrollida, on suurem risk koolis narkootikumide ja alkoholi tarvitamiseks.
Enesekontroll on meile põhimõtteliselt kasulik tervisliku eluviisi järgimiseks. Enesekontroll mõjutab kõiki harjumusi, nagu see, millist toitu sööme ja kui sageli me treenime.
Nii pole vale, kui enesekontroll on füüsilise tervisega väga tihedalt seotud.
Kuidas parandada enesekontrolli
Uuringud näitavad, et enesekontrollil on piirid. Sellegipoolest näitavad psühholoogid, et tugevat käitumiskontrolli suhetes saab omada järgmistel viisidel:
1. Tuvastage kiusatused ja vältige neid
Tõepoolest on raske vältida ahvatlusi, mis võivad tekkida, kui püüame eesmärki saavutada. Kuid vähese pühendumisega suudame need kiusatused tuvastada ja vältida, et meie enesekontroll ei läheks raisku.
2. Loo stsenaarium
Saame kujundada stsenaariume ja olukordi, mis panevad enesekontrolli kõikuma. See tähendab, kujutage ette, kui olete silmitsi kiusatusega. Milliseid meetmeid tuleb ette võtta, et me alla ei annaks? Uuring on leidnud, et selliste stsenaariumide väljamõtlemine võib suurendada enesekontrolli isegi olukordades, kus kogeme ego kurnatuse tagajärgi (
ego kurnatus). Ego väsimust defineeritakse lihtsalt kui nõrgenenud enesekontrolli seisundit.
3. Harjuta enesekontrolliga
Enesekontrolli võib vaadelda kui lihast. Kui hakkame regulaarselt treenima, on lihased tõepoolest mõnda aega veidi väsinud. Kuid aja jooksul muutuvad lihased ja enesekontroll tugevamaks, kui me neid regulaarselt harjutame.
4. Keskendu ühele eesmärgile korraga
Mitme eesmärgi korraga seadmine (näiteks uusaastalubadus) on üldiselt vähem efektiivne kui ühe kindla eesmärgi seadmine teatud aja jooksul. Konkreetse eesmärgi seadmisega saame suunata oma energia sellele eesmärgile. [[Seotud artikkel]]
SehatQ märkmed
Enesekontroll on võime, mis võimaldab meil kontrollida oma käitumist teatud eesmärkide saavutamiseks. Uuringud ei ole lihtsalt teooria, vaid on leidnud, et enesekontroll on kasulik õppeedukusele, parandades õppeedukust
enesehinnang või enesehinnang ning parem vaimne ja füüsiline tervis.
